Katrina pärand: üleskutse tõeliseks investeeringuks katastroofideks valmisolekusse

Katrina pärand: üleskutse tõeliseks investeeringuks katastroofideks valmisolekusse

Orkaan Katrina kajad võivad tunduda kauged, kuid õppetunnid tollest 2005. aasta katastroofilisest augustist jäävad edasi. Mississippis avastasid tuule ulgumise ja vee tõusmise ajal paljud nagu üks paar end viimasel hetkel evakuatsiooniplaane tegemas, lootes, et perekond maksab põgenemise eest. Nad võitlesid tiheda liiklusega, et jõuda Florida osariigis Destinis ohutusse kohta, kuid tagajärjed andsid sünge pildi. Peaaegu 1400 inimelu hukkus, samal ajal kui kodud jäid varemetesse, vesi imbus läbi seinte ja asjad hävisid. See südantlõhestav lugu illustreerib mitte ainult isiklikke võitlusi, vaid ka süsteemset ebaõnnestumist elanike ettevalmistamisel selliseks vältimatuks katastroofiks. Nagu Inkstick Media üksikasjalikult kirjeldas, tegi ressursside ja valmisoleku puudumine piinavalt selgeks, et paljud olid tormi vastu kaitsetud, rõhutades meie ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust.

Katrina tagajärjed näitasid, kui haavatavad meie kogukonnad olid. Föderaalvalitsuse ebaadekvaatne reaktsioon tulenes aastatepikkusest ebapiisavast investeeringust nii infrastruktuuri kui ka sotsiaalteenustesse, mida suurendas veelgi keskendumine sõjalistele kulutustele. Tegelikult, kui orkaani taastumiseks eraldati üle 100 miljardi dollari, suunati peaaegu 500 miljardit dollarit sõjalistesse tegevustesse välismaal. See murettekitav võrdlus tõstatab olulisi küsimusi riiklike prioriteetide ja püsiva kliimamuutuse probleemi kohta, mis on kujunenud Ameerika eludele suuremaks ohuks kui traditsioonilised hirmud terrorismi ees, mille tulemuseks on kõigest nelja aastaga jahmatav üle 14 000 inimese hukkumise kliimakatastroofides. Tindipulga kandja teatab, et Pentagoni eelarve ületab 1 triljonit dollarit, samal ajal kui kliimaks valmisoleku ja kogukonna turvalisuse jaoks kriitiline rahastamine väheneb.

Saadud õppetunnid ja edasi liikumine

Orkaan Katrina järel koostas föderaalvalitsuse põhjalik ülevaade kesksetest õppetundidest ja soovitustest, mille eesmärk on parandada tulevasi katastroofidele reageerimist. Eelkõige rõhutati sisejulgeolekunõuniku Fran Townsendi juhitud raportis olulisi puudujääke riiklikus valmisolekus, mis võivad tähelepanuta jätmise korral viia veelgi katastroofilisemate tulemusteni. Aruandes tuvastati 17 peamist õppetundi, sealhulgas pakiline vajadus ühtse hädaolukorraks valmisoleku süsteemi järele föderaalses, osariigis, kohalikes omavalitsustes ja erasektoris. Nende soovituste tähtsuse järjekorda seadmine võib järgmisel orkaanihooajal vägagi oluliseks osutuda , vastavalt eesistumise projektile.

Lisaks on erinevate sektorite integreerimine ja kogukonna kaasamine kriitilise tähtsusega katastroofide planeerimise „terve kogukonna“ lähenemisviisi kujundamisel. See metoodika ei käsitle mitte ainult traditsioonilisi ohte, vaid tunnistab ka kliimamuutustest tulenevaid arenevaid väljakutseid. Kuna kogukonnad seisavad silmitsi erineva haavatavusega, muutub terviklik planeerimine hädavajalikuks. Kliimatööriistade komplekt viitab sellele, et erinevate sidusrühmade – föderaalpartnerite, kohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute ja kogukonnaliikmete – kaasamisega saab tugevdada jõupingutusi, et suurendada vastupanuvõimet tulevaste katastroofide vastu. See kooskõlastatud strateegia võib anda paremaid tulemusi katastroofideks valmisoleku, taastumise ja pikaajalise vastupanuvõime osas.

Üleskutse tegevusele

Mõtiskledes orkaan Katrina pärandi üle ja edusammude üle, mida oleme sellest ajast saadik teinud või mida pole saavutatud, on ülioluline tunnistada, et paljudel meie kogukondades puuduvad endiselt vajalikud ressursid tõhusaks evakueerimiseks ja taastumiseks kliimakriiside tingimustes. Hiljutine YouGovi küsitlus näitas, et peaaegu veerandil täiskasvanutest puuduvad katastroofi korral ümberpaigutamiseks rahalised võimalused. See reaalsus ei ole lihtsalt murettekitav; see on üleskutse tegutseda parema poliitika nimel, mis seab esikohale kõigi kodanike turvalisuse ja turvalisuse.

Edaspidi liikudes kutsugem oma valitsust üles uuesti määratlema, mida kaitse tegelikult tähendab. Kogukonna vastupanuvõimesse, infrastruktuuri ja hädaolukordadeks valmisolekusse investeerimine peaks olema riiklikus tegevuskavas esikohal, mitte ainult kulutuste osas, vaid moraalse kohustusena. Edasine tee ei nõua pelgalt järelemõtlemist, vaid ka ennetavaid meetmeid tagamaks, et järgmise tormi saabudes poleks me lihtsalt ellujääjad, vaid rahvas, kes on valmis homsete tormidega õiglasemalt ja tõhusamalt vastu astuma.

Kokkuvõtteks võib öelda, et orkaan Katrina õppetunnid on selged: on viimane aeg panna inimesed kasumile ja tagada, et igal kodanikul oleks vahendid järgmise tormi ületamiseks. Ressursid on olemas; see, kuidas me otsustame neid eraldada, kaitseb lõpuks meie kogukondi tulevaste katastroofide eest.