Trump ja Putin kohtuvad Alaskal: kas kõnelused muudavad Ukraina saatust?

Trump ja Putin kohtuvad Alaskal: kas kõnelused muudavad Ukraina saatust?

15. augustil 2025 toimus Alaskal Anchorage'is märkimisväärne kohtumine, kus USA president Donald Trump kohtus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Elmendorf-Richardsoni ühisbaasis kell 15.30 (kohaliku aja järgi 11.30) toimunud kohtumise algatas Trump eesmärgiga kaasata Putin aruteludesse, mitte sõlmida kohest rahukokkulepet Ukrainas käimasoleva sõja osas. Trumpi lähenemine kaldus dialoogile, kuna ta pisendas võimalusi pakkuda julgeolekugarantiid Ukrainale, mis on olnud rahvusvaheliste pingete keskpunktiks.

Enne tippkohtumist pidas Trump arutelusid Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenkaga, kes on Putini lähedane liitlane, rõhutades kohtumisega seotud geopoliitilisi keerukusi. Kuigi Ukraina president Volodymyr Zelensky ei osalenud, rõhutas ta Ukraina toetumist Ameerika toetusele keset kartust, et kohtumine võib anda vaid tühiseid lubadusi. Skeptilisus püsis mõnede Ukraina sõjaväelaste seas, kes ei oodanud tõelisi edusamme ja jätkasid Venemaa-vastaseid süüdistusi pahausksuses. Väeülemate teated viitasid jätkuvatele rasketele kaotustele sõjas ja Putini kangekaelsele keeldumisele ühist keelt leida.

Kontekst ja komplikatsioonid

Anchorage'i valimine koosoleku asukohaks tõi kaasa oma väljakutsed. Turismihooajal kihav linn pakkus piiratud valikuvõimalusi, ajendades korraldajaid asuma Elmendorf-Richardsoni ühisbaasi. Hoolimata murest seoses USA sõjaväebaasi optikaga, mis on selliste pöördeliste kõneluste taustaks, ei saa tähelepanuta jätta selle koha ajaloolist tähtsust. Anchorage'il on Venemaaga sügavad sidemed, mis pärinevad ajast, mil see kuulus Vene impeeriumi koosseisu. Seda iseloomustasid sellised ehitised nagu linna vanim vene õigeusu kirik.

Trumpi ja Putini kohtumise edenedes kinnitas Kreml, et Putin saabub õigel ajal, murdes oma tavapärase hilinemise harjumuse. See ootus kasvas USA kinnitatud suursaadiku puudumise varjus Venemaal, mis järgnes Lynne Tracy lahkumisele. Lisaks oli USA-s Euroopa asjades kogenud diplomaatiliste töötajate puudus, mis tekitas muret, et asjatundlikkuse puudumine võib takistada Ameerika läbirääkimisstrateegiaid. Samamoodi on Kiiev alates Bridget Brinki lahkumisest liikunud oma diplomaatilistes vetes ilma kinnitatud USA saadikuta.

Poliitilised nihked ja tuleviku tagajärjed

Nende rahvusvaheliste arengute keskel on ka poliitiline maastik kodumaal sama laetud. Hiljutised küsitlusandmed näitavad, et Trumpil läheb valimiseelsetes näitajates märkimisväärselt hästi, eriti Kesk-Läänes. CNN-i analüüs viitab sellele, et Trumpil on peaaegu 70% tõenäosus 2024. aasta valimised võita, kusjuures Joe Bideni napp võit Pennsylvanias 2020. aastal on sünge meeldetuletus vaieldavast poliitilisest lahinguväljast. Arvud näitavad, et Trump vajas 2020. aastal tagasivalimiseks vaid 46 000 häält rohkem – see arv kerkib suureks, kuna valimispäeva lähenedes on jäänud vaid 32 päeva.

Teisest küljest ei anna praegune asepresident Kamala Harris Trumpile tõhusaks väljakutseks vajalikku hoogu. Kuna meedia toetus keskendub tema kampaaniale, näib valimismaastik olevat valmis ägedaks konkurentsiks. Valijad ei jälgi mitte ainult Trumpi ja välisliidrite vahel arenevaid rahvusvahelisi dialooge, vaid ka nende arutelude siseriiklikke tagajärgi.

Kuna see pöördeline kohtumine Anchorage'is loob aluse võimalikele nihketele USA välispoliitikas, on nii riigi kui ka maailma pilgud jätkuvalt suunatud tulemustele, koondades varasemad suhted ja tulevikuambitsioonid keerukasse geopoliitilisse võrku.