Jacksonville'i mees arreteeriti ICE meeleavaldajate vastu suunatud Interneti-ähvarduste pärast

Transparency: Editorially created and verified.
Published on

Jacksonville'i mees arreteeriti üleriigiliste ICE-vastaste meeleavalduste ajal protestijate vastu sotsiaalmeedias ähvardamise eest.

A Jacksonville man was arrested for issuing a social media threat against protesters amid nationwide anti-ICE demonstrations.
Jacksonville'i mees arreteeriti üleriigiliste ICE-vastaste meeleavalduste ajal protestijate vastu sotsiaalmeedias ähvardamise eest.

Jacksonville'i mees arreteeriti ICE meeleavaldajate vastu suunatud Interneti-ähvarduste pärast

Üllatava sündmuste pöördega puhkesid mitmes USA linnas ICE-vastased protestid – ülestõus, mis kõneleb palju immigratsiooni jõustamist ümbritsevatest pingetest. Need meeleavaldused keskendusid hiljutistele föderaalsetele aktsioonidele sisserändajate vastu ja leidsid täiendavat konteksti kohalikus Florida juhtumis, mis on sellest ajast peale meedia tähelepanu köitnud.

11. juunil 2025 vahistasid Jacksonville'i korrakaitsjad 26-aastase Zachary Degrossi pärast seda, kui ta sotsiaalmeedias külmavärinat ähvardas. Väidetavalt uhkus ta sellega, et sõitis puksiirautoga meeleavaldajatele otsa, ajendades Jacksonville'i šerifi bürood viivitamatult tegutsema. Politsei sai kommentaaride kohta vihje ja tuvastas Degrossi oma luureüksuse abil, esitades talle lõpuks teise astme kuriteo süüdistuse terroriakti kirjaliku ähvardamise eest. Nagu teatas Jacksonville.com, jäi ta pärast vahistamist vahi alla Duvali maakonna vanglasse.

Protestid üle rahva

Samal ajal kordasid käimasolevad protestid Santa Anas Jacksonville'is väljendatud tundeid. Nagu teatas Los Angeles Times, umbes 120 meeleavaldajat kogunes föderaalhoone juurde, nõudes hiljutiste ICE reidide lõpetamist, mis olid suunatud asukohtadele, sealhulgas Home Depot müügikohtadele ja kohalikele restoranidele. Õhk oli paks lauludest, siltidest ja tugevast kogukonnatundest isegi keset pingeid föderaalagentidega. Nõukogu liige Jessie Lopez väljendas nende haarangute üle oma nördimust, kritiseerides USA advokaadi Bill Essayli seisukohta, mis näis vähendavat kogukonna õigusi.

Protest muutus päeva edenedes jõulisemaks, paisates vähemalt 500 meeleavaldajaks, paljud lehvitasid Mehhiko lippe ja skandeerisid immigrante pooldavaid loosungeid. Kogukonna juht Tui Dashark õhutas meeleavaldajate seas rahumeelset vastupanu ja vägivallatust. Kuid atmosfäär eskaleerus kiiresti, kui korrakaitsjad kasutasid rahvahulga hajutamiseks piprapalle, välkgranaate ja pisargaasi, mis veelgi süvendas olukorda. Kui mõned meeleavaldajad said kummikuulidest vigastusi, jäi kollektiivne vaim katkematuks ja kaoses valitses huumorimeel.

Laiem kontekst ja tagajärjed

Rahutused Lõuna-Californias peegeldavad laiemat nördimuslainet, mis on tingitud föderaalsete immigratsiooniretkedest, eriti nendest, mis algasid kuu alguses. ABC uudised kirjeldab nende sündmuste ajakava, mis näitab, et protestid algasid 6. juunil pärast seda, kui ICE agendid viisid läbi immigratsioonipühkimised, õhutades paljudes migrantide kogukondades hirmu ja viha. President Trumpi reaktsioon rahutustele on hõlmanud rahvuskaardi ja merejalaväe enneolematut lähetamist Los Angelesse – seda tegevust kritiseerisid kohalikud juhid, kes peavad seda võimu kuritarvitamiseks.

Olukorra arenedes on nende protestide tagajärjed sügavad. Need hõlmavad kasvavat vastureaktsiooni tajutava ebaõigluse vastu, millega sisserändajad praeguse administratsiooni ajal silmitsi seisavad. Kuigi mõned püüavad väljendada oma õigusi rahumeelse kogunemise kaudu, tuletatakse teistele meelde, et ähvardused – nagu Degrossi omad – ei jää tagajärgedeta. Jacksonville'i šerifi büroo on kordanud, et võrguohte võetakse tõsiselt, kordades üleskutset olla kogukonna turvalisuse kaitsmisel valvsad.

Kui me jätkame nende kriitiliste arengute jälgimist, on üks asi selge: alates Jacksonville'ist kuni Santa Anani ja kaugemalgi seisavad kogukonnad püsti, koondades oma häält ebaõiglaseks peetavate tegude vastu. Nende protestide tulemused võivad lihtsalt kujundada immigratsioonipoliitika ja kogukondlike suhete tulevikku kogu riigis.

Quellen: