Lääne-Aafrika majanduslik ühtsus on ohus kasvavate suveräänsusprobleemide tõttu

Lääne-Aafrika majanduslik ühtsus on ohus kasvavate suveräänsusprobleemide tõttu

Majanduskoostöö maastik Lääne-Aafrikas on läbimas märkimisväärseid muutusi, eriti pärast olulisi poliitilisi muutusi. Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) üle mõtiskledes on selge, et muudatused ei mõjuta mitte ainult majandussidemeid, vaid ka rahvuslikku identiteeti ja suveräänsust selles piirkonnas.

ECOWAS asutati 1975. aastal eesmärgiga edendada majanduslikku integratsiooni ja stabiilsust 15 liikmesriigis, sealhulgas Nigeerias, Ghanas ja Senegalis. Nagu märkis ECOWAS, kogukonna eesmärk on kõrvaldada kaubandus- ja vaba liikumise tõkked, edendades samal ajal arengut ja sotsiaalset õiglust. Aastakümnete jooksul on sellest saanud piirkondliku koostöö nurgakivi, kuid hiljutised arengud kujutavad endast olulisi väljakutseid.

Liikmelisuse kriis

Mali, Burkina Faso ja Nigeri hiljutised tegevused on ECOWAS-i sambasse ajanud. Need kolm riiki on organisatsioonist ametlikult välja astunud – seda sammu on kirjeldatud kogukonna jaoks suure tagasilöögina pärast enam kui 50 aastat kestnud ühist ettevõtmist. See drastiline samm järgneb poliitilise rahutuse ajakavale, mis hõlmab sõjalisi riigipöördeid ja kasvavaid pingeid ECOWASi nõudmistega taastada demokraatlik valitsemistava. Vastavalt BBC uudised, usuvad nende riikide juhid, et ECOWASist lahkumine annab neile suurema suveräänsus- ja iseseisvustunde.

Siiski võib see äsja leitud iseseisvus olla kõrge hinnaga. Nende lahkumisega kaotab ECOWAS üle 76 miljoni inimese ja märkimisväärse geograafilise territooriumi. Paljud vaatlejad, sealhulgas analüütikud, hoiatavad majanduslike raskuste eest, millega merepiirita riigid võivad väljaspool nii ulatuslikku kaubandusblokki kokku puutuda.

Investeerimisvõimalused väljakutsete keskel

Nendele tagasilöökidele vaatamata on piirkonna majandusmaastikul ikka veel eredaid kohti. Lääne-Aafrika on aastaid ligi meelitanud välismaiseid otseinvesteeringuid, olles saanud üheks suurimaks selliste vahendite saajaks kontinendil. Säästva arengu ja energiaülemineku vajadus on ilmne. Nagu teatas Afripoli, on välisinvesteeringud piirkonna arengu jaoks endiselt olulised, eriti kui maailmamajandus nihkub taastuvenergiale. Sellised ettevõtted nagu Total ja Ganfeng on Nigeerias ja Senegalis juba loonud olulise aluse, pannes end tulevikuks paika.

ECOWASi katsed luua soodsamaid investeerimistingimusi hõlmavad õigusraamistikke selliste poliitikate kaudu nagu ECOWASi energiatõhususe poliitika (EEEP) ja ECOWASi taastuvenergia poliitika (EREP). Need algatused on üliolulised, eriti arvestades, et praegu on vaid 42%-l Lääne-Aafrika elanikkonnast juurdepääs elektrile. See energialõhe takistab piirkonna jaoks kavandatud säästva arengu eesmärkide (SDG) saavutamist.

Jätkusuutliku tuleviku ehitamine

Kuna Lääne-Aafrika rahvaarv ulatub 2050. aastaks prognooside kohaselt 436 miljonini, on tungiv vajadus infrastruktuuri arendamiseks, mis võimaldab kasutada ära selle rikkalikke loodusvarasid. Kuigi ECOWASi on kritiseeritud inimestest eraldatuse pärast, eriti pärast seda, kui taganevad riigid seavad kahtluse alla selle tõhususe, on laiem makromajanduslik trajektoor endiselt mõjuv. Tegelikult on Lääne-Aafrikas 2025. aastaks prognoositud 4,3% kasvu, mida toetab kasvav nõudlus taastuvenergia lahenduste järele.

Siiski on see kasv ohus; juhtimisega seotud väljakutsed, majanduslik killustatus ja sageli killustatud lähenemisviis energiapoliitikale takistavad võimalikke edusamme. Soovitused nõuavad ühtlustatud piirkondliku investeerimisraamistiku loomist ja piiriüleste energiaprojektide tähtsuse järjekorda seadmist, et suurendada liikmesriikide kollektiivset kasvu ja vastastikust sõltuvust.

Majandusliku integratsiooni teekond Lääne-Aafrikas on poliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike tegurite kompleksne koosmõju. Kuigi poliitilised pinged ja liikmekriisid seavad takistusi, jätkub püüd ühtse arengukäsitluse poole. Ja selles püüdluses peavad asjaomased organisatsioonid ja riigid oma strateegiad ümber hindama, tagades, et nende kodanike vajadused on esiplaanil.